the truth is i miss you
Lõpetasin äsja filmi 'Code 46' vaatamise ega pole veel sellest õieti 'üle saanud'. Ajastus, mil see film minu silmini jõudis, oli perfektne. Nii teemasse kui teemasse annab minna. Tavaliselt jagan ainult oma muljeid filmist ja sisust endast väga rääkima ei kipu, kuid see tänane oli nii hea, et võiks lausa terve loo kirja panna. Tegu on romantilise ulmedraamaga. Tõsi, ma pole kunagi olnud suur ulmekafänn. Ent see polnudki tüüpiline ulmekas, kus tegelasteks on koletised, tulnukad või misiganes muud limukad, kes ootamatult Maale on tunginud või omavahel kosmoses sõdivad. See oli.....ootamatult normaalne ulmekas! Loo ulmelilisus seisnes üliarenenud kõrgtehnoloogias ja tulevikulises ühiskonnas, maailmakorras, mida veel olemas pole - maailm, kus kogu inimese elu on nagu programm, mida kontrollitakse ja piiratakse, kus inimese eest tehakse otsuseid, mis on õige, mis vale, kus inimesele tehakse ettekirjutus, keda ta võib armastada, keda mitte. Siiski.. polnud ...