Postitused

kiire lõpp

Appi, appi, mis minuga jälle toimub? Ma ei tea Erkit just väga pikka aega, kuid juba teeb kõik mulle nii-nii palju haiget, et vahel on tunne, et ei mahu enam oma kesta sisse äragi kogu selle loo ebakõlaga ja koormaga. Kahtlemata on see üks tõsistematest tunnetest peale K.-t. Kuid miskipärast tundub see ikkagi nii ühepoolne olevat.. seekord taas minupoolne. Lõpuks leidsin inimese, kes mulle igati meeldib, kellega ma igati samastun......... ja siis pahhhh... järjekordne võimatu missioon.......... Ma olen liiga vana sellisteks draamadeks:( Ma lihtsalt ei ela seda sama jura enam üle, mispärast ma tunnen soovi see juba eos lõpetada, lootes sedasi iseennast säästa. Samas on juba praegu nii neetult talumatud kõik hetked, mil temast eraldun. Oh, kuradi kurat. Öelge keegi, kuidas ma taas sellise supi sees olen? Ja miks just sellise? Kõik, mis ta soovin, on olla õnnelik......leida inimene, ja olla õnnelik koos kellegagi....kes tunneks koos minuga seda sama..............ja elu ...
Postita kommentaar
Lisateave

Erki

Sellest on napilt üle nädala, mil minus on justkui uus hingamine. Lugu ise hakkas mu meeltes mõlkuma muidugi varem ja juba mõnda aega mõistatasin endamisi ideid, kuidas kenasti ja viisakalt tutvuda noormehega, keda tean alates ajast, mil poodi tööle läksin. Tegelikult ei pidanud ma seda kõike eriti miskiks. Muidugi oli ta mulle juba ammu silma jäänud väga sümpaatse ja meeldiva inimesena. Kuid ühel detsembrikuu päeval käis mus lõplikult mingi klõps ära. Ta pole eriti sage selle poe külastaja, mis tegi tema nägemised veelgi erilisemaks. Eneselegi märkamatult tabasin oma vabadel päevadel temast mõtlemas ja mõistatamas, mis ta nimi võiks olla. Võtsin lausa nimepävade kalendri ette ja sisestasin järjest otsinguid, lootes nii teda kusagilt sotsiaalmeediast leida, kuid asjatult. Viimastel kordadel, kui ta poes on käinud, olen lausa analoogset värinat läbi elanud, mida viimati K.-st mäletan. Ning siis seesama äng kohe, kui ta jälle sinna kuskile kadus... Ja siis muidugi veel mi...
Postita kommentaar
Lisateave

unistamisest

Kujutis
Mind on alati unistajaks peetud. Vähemalt kunagi ammustel aegadel. Pidasin isegi end selleks, ehkki lapsena, kui sõbrannadega tähtsalt tuleviku üle arutlesime, ei olnud mul sellest tegelikult mingit ettekujutust. Ma ei näinud end kellegi konkreetsena ega ka ennast mingis kindlas keskkonnas. Mul puudusid nii ettenägelikud ja kaugeleulatuvad unistused. Küll aga unistasin ma kassikommidest, kooliminekust (lasteaiaealisena), toredatest unejuttudest, selgest tähistaevast, kaunitest loodushetkedest, ujumisest, kiikumisest, vanaema nägemisest, päris oma jalgrattast, maiustustest, hoolivatest inimestest, õest, lemmikloomadest ja sellest, et mu kujuteldav sõber ühel päeval tõeliseks osutuks. Ehk sisuliselt kõigest, mis vähegi õnnelikuks tegi.  Kui keegi minult praegu küsiks, millest unistan vajuksin endamisi vaikusesse ega oskaks isegi mitte ühtegi märksõna välja veerida. Asi vist polegi selles, et pole, millest unistada. Pigem on mu unistused kas liiga globaalsed, mistõtt...
Postita kommentaar
Lisateave

rallipäev

Elva tõusul, kus päevi näinud ja ajapuuduse tõttu vahetamata jäänud rattakett streikis ning ise ainuüksi lämbest leitsakust otsad võinuks anda, olin mõttes tänulik, et pikka distantsi ette ei võtnud. Teate küll, meie mõistes mägine Otepää kant ja muidu mõnusad 5-6 h pingutamist.. Elva tõus oli tegelikult tühine ja valutu võrreldes Lootuse omaga. Või Tatra oruga. Või, oh, mis ma räägin. Viimasel kilomeetril keset sir get Turu tänavat ei jaksanud enam viimase käiguga astudagi. Hambad ristis sai kergemal käigul miski hädine lõpusiputus tehtud. Midagi oli seekord väga valesti ja see ei saanud olla ainult mu palju kaaluv maastiku Scott või kulunud kett. Pühapäevasõitja kaebelaul.    Lühidalt öelduna, vaevaline sõit, v aevaline finiš. Aeg: 2:39:47, Koht: 1365     Teistel tuttavatel see kõik nii vaevaline ei tundunud, kui ainuüksi sportfoto piltide järgi oletada. Emps läbis vist terve distantsi naeratus suul :) ja tundub, et ka vennaraas ja küljeluu ...
Postita kommentaar
Lisateave
Kujutis
Postita kommentaar
Lisateave

i can't look at the stars

Kujutis
Kord juhtusin lugema oma vanu kirjutisi ega suutnud ära imestada kõike kirjapandut. Jäin sügavamalt Anni sõnade üle mõtlema. Tal oln õigus. Olen täiesti enesele märkamatult ära nüristunud ja palju sisu kaotanud, et isegi sellise nutma ajava huumori lugemine nagu seda on mu enda kirjutised, turgutas mu kapseldunud vaimu ja tõi kaasa põnevad ja inspireerivad unenäod. See on vist märk sellest, et pole enam ammu midagi lugenud.  .......    Lausa piinlik tunnistada. Läksin lohutuseks üle pika aja lihtsalt niisama välja omi mõtteid mõlgutama. Talv, Tähe tänav, muusika ja mina. Kui nostalgiline see ühtäkki tundus. Tundus, sest olin valinud ennast ja seda hetke märgata. Emotsioon kiskus nukraks. Kõik see tühisus ja tuimus ja apaatsus ja lihtsakoelisus, mis mind nüüd iseloomustavat näib - seda ma ju ise tahtsingi, kas pole? Ainult et ma enam ei mõista, mispärast ma just nii tahtsin. Kas see oli ainus viis, kuidas oma hingepiinadega toime tulla? Või neist...
Postita kommentaar
Lisateave

the truth is i miss you

Kujutis
Lõpetasin äsja filmi 'Code 46' vaatamise ega pole veel sellest õieti 'üle saanud'. Ajastus, mil see film minu silmini jõudis, oli perfektne. Nii teemasse kui teemasse annab minna. Tavaliselt jagan ainult oma muljeid filmist ja sisust endast väga rääkima ei kipu, kuid see tänane oli nii hea, et võiks lausa terve loo kirja panna. Tegu on romantilise ulmedraamaga. Tõsi, ma pole kunagi olnud suur ulmekafänn. Ent see polnudki tüüpiline ulmekas, kus tegelasteks on koletised, tulnukad või misiganes muud limukad, kes ootamatult Maale on tunginud või omavahel kosmoses sõdivad. See oli.....ootamatult normaalne ulmekas! Loo ulmelilisus seisnes üliarenenud kõrgtehnoloogias ja tulevikulises ühiskonnas, maailmakorras, mida veel olemas pole - maailm, kus kogu inimese elu on nagu programm, mida kontrollitakse ja piiratakse, kus inimese eest tehakse otsuseid, mis on õige, mis vale, kus inimesele tehakse ettekirjutus, keda ta võib armastada, keda mitte. Siiski.. polnud ...
Postita kommentaar
Lisateave