kiire lõpp

Appi, appi, mis minuga jälle toimub? Ma ei tea Erkit just väga pikka aega, kuid juba teeb kõik mulle nii-nii palju haiget, et vahel on tunne, et ei mahu enam oma kesta sisse äragi kogu selle loo ebakõlaga ja koormaga. Kahtlemata on see üks tõsistematest tunnetest peale K.-t. Kuid miskipärast tundub see ikkagi nii ühepoolne olevat.. seekord taas minupoolne. Lõpuks leidsin inimese, kes mulle igati meeldib, kellega ma igati samastun......... ja siis pahhhh... järjekordne võimatu missioon..........

Ma olen liiga vana sellisteks draamadeks:( Ma lihtsalt ei ela seda sama jura enam üle, mispärast ma tunnen soovi see juba eos lõpetada, lootes sedasi iseennast säästa. Samas on juba praegu nii neetult talumatud kõik hetked, mil temast eraldun. Oh, kuradi kurat. Öelge keegi, kuidas ma taas sellise supi sees olen? Ja miks just sellise? Kõik, mis ta soovin, on olla õnnelik......leida inimene, ja olla õnnelik koos kellegagi....kes tunneks koos minuga seda sama..............ja elu näitab mulle uuesti, et seda on liiga palju tahta.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

rallipäev

Elva tõusul, kus päevi näinud ja ajapuuduse tõttu vahetamata jäänud rattakett streikis ning ise ainuüksi lämbest leitsakust otsad võinuks anda, olin mõttes tänulik, et pikka distantsi ette ei võtnud. Teate küll, meie mõistes mägine Otepää kant ja muidu mõnusad 5-6 h pingutamist.. Elva tõus oli tegelikult tühine ja valutu võrreldes Lootuse omaga. Või Tatra oruga. Või, oh, mis ma räägin. Viimasel kilomeetril keset sir get Turu tänavat ei jaksanud enam viimase käiguga astudagi. Hambad ristis sai kergemal käigul miski hädine lõpusiputus tehtud. Midagi oli seekord väga valesti ja see ei saanud olla ainult mu palju kaaluv maastiku Scott või kulunud kett. Pühapäevasõitja kaebelaul.    Lühidalt öelduna, vaevaline sõit, v aevaline finiš. Aeg: 2:39:47, Koht: 1365     Teistel tuttavatel see kõik nii vaevaline ei tundunud, kui ainuüksi sportfoto piltide järgi oletada. Emps läbis vist terve distantsi naeratus suul :) ja tundub, et ka vennaraas ja küljeluu ...
Lisateave

Erki

Sellest on napilt üle nädala, mil minus on justkui uus hingamine. Lugu ise hakkas mu meeltes mõlkuma muidugi varem ja juba mõnda aega mõistatasin endamisi ideid, kuidas kenasti ja viisakalt tutvuda noormehega, keda tean alates ajast, mil poodi tööle läksin. Tegelikult ei pidanud ma seda kõike eriti miskiks. Muidugi oli ta mulle juba ammu silma jäänud väga sümpaatse ja meeldiva inimesena. Kuid ühel detsembrikuu päeval käis mus lõplikult mingi klõps ära. Ta pole eriti sage selle poe külastaja, mis tegi tema nägemised veelgi erilisemaks. Eneselegi märkamatult tabasin oma vabadel päevadel temast mõtlemas ja mõistatamas, mis ta nimi võiks olla. Võtsin lausa nimepävade kalendri ette ja sisestasin järjest otsinguid, lootes nii teda kusagilt sotsiaalmeediast leida, kuid asjatult. Viimastel kordadel, kui ta poes on käinud, olen lausa analoogset värinat läbi elanud, mida viimati K.-st mäletan. Ning siis seesama äng kohe, kui ta jälle sinna kuskile kadus... Ja siis muidugi veel mi...
Lisateave