i can't look at the stars

Kord juhtusin lugema oma vanu kirjutisi ega suutnud ära imestada kõike kirjapandut. Jäin sügavamalt Anni sõnade üle mõtlema. Tal oln õigus. Olen täiesti enesele märkamatult ära nüristunud ja palju sisu kaotanud, et isegi sellise nutma ajava huumori lugemine nagu seda on mu enda kirjutised, turgutas mu kapseldunud vaimu ja tõi kaasa põnevad ja inspireerivad unenäod. See on vist märk sellest, et pole enam ammu midagi lugenud.  .......    Lausa piinlik tunnistada.

Läksin lohutuseks üle pika aja lihtsalt niisama välja omi mõtteid mõlgutama. Talv, Tähe tänav, muusika ja mina. Kui nostalgiline see ühtäkki tundus. Tundus, sest olin valinud ennast ja seda hetke märgata. Emotsioon kiskus nukraks. Kõik see tühisus ja tuimus ja apaatsus ja lihtsakoelisus, mis mind nüüd iseloomustavat näib - seda ma ju ise tahtsingi, kas pole? Ainult et ma enam ei mõista, mispärast ma just nii tahtsin. Kas see oli ainus viis, kuidas oma hingepiinadega toime tulla? Või neist koguni üle saada? Tänaval tühja peakoluga kõndides võib tõepoolest arvata, et torm ongi möödas, et see ongi hingerahu, mida otsisin. Kui aga pilk tähtedel peatub...... tuikab seal sügaval ikkagi seesama igatsus, keerlevad peas ikka needsamad küsimused, millele keegi ei vasta. Kus ta küll praegu olla võib? Mida ta teeb? Millest mõtleb? Kuigi ta elab mu südames, tundub ta sama kaugel kui on need tähed. Ta on liiga kaugel. Ning korraga mõistsin nii hästi, miks kunagi lõppes mu oma sisemine arutelu ja jäi tükk tühjust vaid. Kõik see minu seesmine elu käis vaid Tema ümber. Ma ei saanud enam rääkida kuust ega tähtedest ega kohast, kus elan, sest kõigel oli seos temaga. See pidi ju ometi lõppema. Ja nüüd, kus teda enam kuskil pole....... poleks justkui ka enam mind.
Kas ma üldse kunagi olin?

 I lit a fire with the love you left behind,
 And it burned wild and crept up the mountainside.
 I followed your ashes into outer space
 I can't look out the window,
 I can't look at this place,

 I can't look at the stars,
 They make me wonder where you are
 Stars,  up on heaven's boulevard
 And if I know you at all,
 I know you've gone too far
 So I, I can't look at the stars

 All those times we looked up at the sky,
 Looking out so far,
 We felt like we could fly.
 And now I'm all alone in the dark of night,
 The moon is shining,
 But I can't see the light,
 And I can't look at the

 Stars, they make me wonder where you are
 Stars, up on heaven's boulevard
 And if I know you at all,
 I know you've gone too far
 So I, I can't look at the stars.